“Sa oled näinud, et indiaanlased teevad kõike ringis: see on sellepärast, et maailma jõud toimivad alati ringis ja kõik tahab võtta ringi kuju…
Taevas on kumer ja ma olen kuulnud, et Maa on ümar nagu pall, ja seda on ka kõik tähed. Tuul oma suurimas jõus liigub pööristes. Linnud ehitavad oma pesad ümmargusteks, sest nemad on samast, kust meiegi…
Isegi neli aastaaega moodustavad suure ringi oma vaheldumisega ja tulevad alati tagasi nagu olidki. Inimese elu on eluring lapseeast lapseikka, ringlus on kõikjal, kus liigub energia.
Ma tervendasin jõuga, mis tuli läbi minu. Muidugi ei olnud mina see tervendaja, jõud tuli Maailmast väljast. Kujutlused ja tseremooniad ainult tegid minust ava, miskaudu jõud sai kahejalgsetesse tulla.
Kui ma oleksin arvanud, et teen kõike ise, oleksin ma jõule sulgunud ja enam ei tuleks jõud minust läbi. Siis oleksid kõik minu tegemised tobedad.”
Maa Palve
“Vanaisa, Suur Hing, veelkord hoia mind Maa peal ja kuula minu häält. Sina elasid enne, Sa oled vanem kui kõik vajadused, vanem kui kõik palved.
Kõik asjad kuuluvad Sinule – kahejalgsed, neljajalgsed, tiivad tuules, kõik rohelised asjad.
Sa oled seadnud maa nelja nurka jõud, et nad üksteisele toimiksid.
Sa oled mulle andnud hea tee ja raskuste tee, ja kus need ristuvad- see on püha koht.
Sinust on iga päev elu asjade sees.
Hei! Kuulata mu häält! Pühal hetkel oled Sa öelnud, et mina pean panema puu õitsema.
Päikese loojang
Siis ma seisin nende kõige kõrgema mäe peal, ja minu ümber ja all oli kogu maailm. Ja kui ma seal seisin, nägin ma rohkem kui ma suudaksin kõnelda ja ma mõistsin rohkem kui ma nägin; sest imelisel viisil nägin ma kõigi asjade vaimset kuju, ning üks kuju koondas nad kõik kokku. Kõik peaksid elama koos kui üks.
Ja ma nägin, et minu rahva püha väli oli üks paljude teiste hulgas, need kõik moodustasid kokku ühise ringi. See on suur nagu päeva ja kõigi tähtede valgus ja selle keskel kasvab võimas õitsev puu, mis kaitseb kõiki ühise ema ja isa lapsi. Ma nägin, et see oli pühitsetud…
Nii on maailma keskel.
Ammu aega tagasi jutustas isa mulle loo, mille tema kuulis oma isalt: et kunagi oli elanud Lakota hõimus üks püha mees, keda hüüti “Vee Jooja”. Ta sai ilmutuse tuleviku asjade kohta… Ta nägi, et neljajalgsed lähevad Maa sisse tagasi. Võõrad laotavad katte üle lakotade. Ta kuulutas:”Te hakkate elama kandilistes hallides majades kruntideks jaotatud maal…” Vahel on nägemused õigemad kui taipamine.
